Piim jõuab tööstusesse

„Mis me edasi teeme?“ küsis Kiikimiiki, kui nad bussiga linna poole vurasid. Korraga hakkas Kiikimiiki käekell surisema ja ekraanile ilmus kiri „UURI VÄLJA, MIS ON PIIMATOOTED“. „Seda saaks suures piimatööstuses teha,“ arvas Mari. „Kahju, et sa meie klassiga kooliaasta lõpus ekskursioonile ei saa tulla. Me pidime sel kevadel piimatööstusesse minema.“

Lapsed jäid hetkeks mõttesse ja vaatasid siis teineteisele võidukalt otsa. „Me võime ju ajas ja ruumis liikuda!“ ütles Kiikimiiki. Ta võttis Mari käe ning mõlemad lapsed pigistasid silmad kinni. Samal hetkel jäi bussis kaks istet tühjaks.

Kui Kiikimiiki ja Mari silmad avasid, seisid nad koos Mari klassikaaslastega suures valges ruumis. „Mina olen Martin,“ ütles üks valge mütsiga mees lastele. „Ma näitan teile, kuidas piimatehas töötab.“ Lapsed läksid Martini järel tööstuse väravasse. Seal ootas juba suur paagiga auto, mille küljel oli kiri „Piimakogumisauto“.

„Paagis on farmist tulnud piim,“ seletas Martin. „Siin väravas kontrollitakse, kas piim on puhas.“ Mehed hakkasid auto ümber askeldama. Auto küljes olid torud ja voolikud, kustkaudu võeti proove. Paistis, et seekordse paagitäiega oli kõik korras, auto vuras edasi. „Siit läheb piim jahutisse ja seejärel see pastöriseeritakse,“ seletas Martin lastele. „Pastöriseerimine on piima kuumutamine, mida tehakse selleks, et piim oleks puhas ja parimate omadustega.“

Kõigile lastele jagati valged põlled ja mütsid ning nad juhatati suurde hoonesse. Esimene, mida Mari märkas, olid tuttavad piimapakid. Ainult et need olid suures masinas kokkupakitud kujul. Masin saatis pakendid ükshaaval rattasse, kus need kandiliseks vormiti. Ülevalt kõrgelt tulid pika lindina plastmasskorgid, mis kinnitati ükshaaval pakkide külge.

Pakid liikusid mööda linti edasi. Need lasti piima täis ja paki ülemine serv suruti kinni. Täis piimapakid sõitsid edasi, kuni jõudsid lindi lõppu. Seal luges masin kokku viisteist pakki ja tõstis need all ootavasse kasti. Teises masinas olid tuttavad keefiripakid ja kolmandas jogurtitopsid.

„Nüüd lähme ühte magusasse kohta,“ teatas Martin ja juhatas lapsed järgmisse suurde ruumi. „Kohukesed! Kohukesed!“ hüüdsid lapsed läbisegi, kui nägid lindi peal tuttava pildiga maiustusi. „Need on väga head,“ sosistas Mari Kiikimiikile. Lapsed viidi kohukeseliini algusse.

Kõigepealt näidati neile, kuidas tehakse kohupiima. Selleks kuumutati hapupiima, kuni piimast moodustusid väikesed tombukesed. Niimoodi saab ka kodus kohupiima valmistada. Peaasi, et kuumutamise temperatuur oleks õige. Pärast kuumutamist segati kohupiima hulka rõõska koort, suhkrut ja maitselisandeid.

Edasi liikus mass kohukeseliinile ja masin vormis segu parajateks tükkideks. Seejärel tuli kõige magusam osa – kohukesi ootas ees glasuurivann!

Vedel šokolaad voolas kosena, valged kohukesed sõitsid selle alt läbi ja tuttavad pruunikuuelised maiused veeresid teisest otsast välja. Nüüd ootas kohukesi ees jahutamine ja pakkimine. Tuhandeid kohukesi vaadates läksid lastel kõhud tühjaks. „Nüüd lähme kohukesi maitsma,“ ütles Martin ja viis lapsed ühte suurde valgesse tuppa.

Millest tehakse kohukesi?

Õiget vastust aitab sul leida see vahva video:

Jaga ja soovita: