piim | või | keefir | juust | jogurt | hapukoor | pett | hapupiim | kodujuust | kohupiim | puding
Millest või koosneb?
Biokeemiliselt koostiselt on võis piimarasvu vähemalt 80% ja vett mitte üle 16%. Rasvavaba kuivaine arvele langeb kuni 2% või koostisest. Viimatinimetatud rühma kuuluvad piimavalgud, piimasuhkur, mineraalühendid, vitamiinid, pigmendid ja aroomiained.
Just või piimarasvad määravad toote omadused. Kvaliteetne või peab sobituma kahe nõude vahele.
Soojas (temperatuuril 20– 25 °C) peab võitükk säilitama veel iseloomuliku kuju ega tohi vajuda vormitult lössi. Mõõdukalt jahedas (temperatuuril 10–15 °C) peab või olema piisavalt plastiline, ei tohi olla rabe ega killuneda.
Võid soovitatakse säilitada temperatuuril 2–6 °C, mis tagab toote kvaliteedi vähemalt pooleteise kuu vältel. Või säilitamisel on suuremateks vaenlasteks soojus, hapnik ja valgus, mis lõpuks põhjustavad rasvhapete rääsumist, mistõttu või maitse muutub mõrkjaks.
Toitumise seisukohast pole mõtet või piimarasva peljata. Või rasvollus on seedekulglast hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur.
Umbes 14 grammi või söömisel (näiteks kaks korralikku võileiba või suurem võisilm pudrukausis) saab inimorganism mitmeid vajalikke toitaineid. Selle kogusega satub seedekulglasse umbes 7 grammi küllastatud rasvhappeid, mida inimkeha kasutab väga hästi – põhiliselt energeetilistel ja ehituslikel eesmärkidel.
Tasub teada, et selle 7 grammi sees on aga ligi grammi jagu lühikese ahelaga küllastatud rasvhappeid, mida näiteks südamelihas vajab normaalseks tööks tavaolukorras. Samas annab 14 grammivõid meie organismile ka 2,4 grammi monoküllastamata ja 0,5 grammi polüküllastamata rasvhappeid, mis mõlemad on organismi talitlust silmas pidades soodsa mõjuga tervisele.
Oluline on seegi, et kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata, millega ei saa hiilata igasugused võid asendavad toidutooted. Sellise võiportsuga jõuab seedekulglasse ligikaudu 30 milligrammi kolesterooli, millest imendub umbes kolmandik. Seega: pole ka mingit kolesterooli probleemi!
Plussina peab märkima ka vähese koguse letsitiini sisaldumist võis. Kõike eelmainitut arvestades sobib või rasvkoostis inimesele hästi. Lisaks veel kaunis kuldkollane välimus, suussulav olek ning meeldivalt aromaatne lõhn.
Et põhiosa võist moodustab piimarasv, on tegu kaloririkka toidupalaga. Näiteks 14-grammise võitüki söömisel saab organism veidi alla 100 kilokalori toiduenergiat. Muidugi, mida rohkem on võis vett, seda lahjema toiduga on tegu.
Valke on võis suhteliselt vähe, kõigest 1% piires. Kehtib reegel, et mida väiksem on või rasvasisaldus, seda rohkem on selles tootes valke. Küll aga peab rõhutama või koostises leiduvate piimavalkude soodsat aminohappelist koostist. Või süsivesikud esinevad põhiosas laktoosina (piimasuhkur), kuid seda on võis koguseliselt vähe, samuti vaid 1% ulatuses. Nii pole ka probleemi laktoosiga.
Kõikvõimalikud lisanditega maitsevõid (magusad võikreemid, kakaoga šokolaadivõi, meega meevõi) on kõrgema süsivesikutesisaldusega. Tavalisest võist leiame eeskätt rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiini, kuid nende sisaldus sõltub nii piimaandja tõust, pidamistingimustest, aastaajast kui ka söödast.
Või kaunis kollane värvus võlgneb tänu rasvlahustuvale pigmendile – looduslikule beetakaroteenile. Sellegi sisaldus sõltub peamiselt lehmade söödast. Inimesele pakub beetakaroteen lisaks silmailule muudki kasu, nimelt sünteesitakse sellest meie kehas A-vitamiini.
Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub või vesikeskkonnas jälgedena mõningaid B-rühma vitamiinide esindajaid. Tulutu on aga võist otsida C-vitamiini, sest seda seal lihtsalt ei ole. Võis on ka mineraalühendeid, kuid vähe, sest need on läinud suures osas peti koostisse.
Küll aga lisatakse võile selle säilitamiseks keedusoola, mille sisaldus küünib soolastes variantides 1%-ni. Alati saab tarbija soovi korral valida ka vähemsoolaste tootevariantide vahel. Tasub teada, et ehtne või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid.
Vaata toiduretsepte, kus saad kasutada võid
Jaga ►
