1894
asutati Paides Eesti esimene erapiimatööstus.
1897
ehitati ja sisustati Restus eestlaste esimene ühistegevuslik meierei, mis renditi erameiereile.
1900
asutas K. Happich Tartus Piimamajanduse Bakterioloogilise Laboratooriumi, mis valmistas ja müüs üle Venemaa piimhappebakterite puhaskultuuride juuretist.
1903
asutati Brüsselis Rahvusvaheline Piimanduse Liit (Fedèration International de Laiterie), samal aastal peeti sealsamas esimene kongress. Liidu ülesandeks oli ühendada kõigi maade piimanduslikke organisatsioone, et koostöö kaudu edendada tehnilist ja teaduslikku arengut.
Liit korraldas rahvusvahelisi piimanduse kongresse kolmeaastaste vahedega, rahvusvahelisi piimandusnäitusi ja -võistlusi, moodustas rahvusvahelise kuulsusega teadusemeestest komisjone mitmesuguste piimandusse puutuvate eriküsimuste uurimiseks jne.
1908
kinnitati esimese ühistegelikul alusel loodud ühispiimatalituse põhikiri (Imavere ÜPT).
1912
asutati esimene piimaühistute keskasutus Piimatalituste Keskühisus „Estonia”. Eestis tegutses 91 piimatööstust.
1919
asutati Eesti Ühistegeline Liit, tegutses 76 ühispiimatalitust ja 11 erameiereid, kokku 87 piimatööstust.
1921
seati Põllutööministeeriumi poolt sisse piimasaaduste väljaveo kontroll.
1922
toodi Kuramaalt Õisu üle Piimaasjanduse Kool (alates 1931. a Õisu Piimanduskool).
1923
registreeriti Eesti Meierite Ühingu põhikiri.
1924
asutati Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaam. Hakkas kehtima Piimasaaduste väljaveo kontrolli seadus (RT 1924; 85/86). Toimus I üleriigiline võivõistlus Tallinna Põllumeeste Seltsi näitusel.
1928
oli registreeritud 379 piimaühingut ja 578 koorejaama — kokku 957 üksust. Õisu Piimanduskooli juhataja Julius Tarmisto algatusel, toimetusel ja väljaandel nägi ilmavalgust piimanduslik erialaajakiri „Piimandus”, mis ilmus kuni 1932. a. Põllumeeste keskseltsi eestvõttel asuti maakondlike keskseltside põhikirja väljatöötamisele ja keskseltside asutamisele.
Esimesena sai põhikirja Võrumaa Piimaühisuste Keskselts, samal aastal loodi keskseltsid Valga- ja Viljandimaal. 1929. a loodi keskseltsid Tartu-, Järva-, Pärnu- ja Virumaal, 1930. a Harjumaal, 1931. a Läänemaal ning 1932. a Saaremaal.
1929
moodustati Eesti Vabariigi kohtu- ja siseministri poolt Siseministeeriumis registreeritud Üleriiklik Piimaühistute Keskliit, mille ülesandeks oli kaitsta piimaühingute huve, arendada nende tegevust ja anda piimandusalaseid nõuandeid, liikmeteks olid maakondlikud keskseltsid.
Üleriikliku Piimaühistute Keskliidu moodustamisega suurenes keskasutuste arv veel ühe võrra. Enne seda olid P. K. Estonia (1912), Eesti Ühistegeline Liit (1919), Eesti Tehniline Järelevalve Selts (1922), Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaam (1924), Eesti Piimaühisuste Liit (1926), Põllumajanduslik Ühistegevuse Keskliit (1926).
1931
oli Rahvusvahelisel Piimanduse Liidul 20 liiget. 1931. a esitati Eestile ettepanek astuda Rahvusvahelise Piimanduse Liidu liikmeks. Ettepanek võeti Eesti poolt vastu ja moodustati rahvuslik komitee Põllutööministeeriumi, Tartu Ülikooli, Õisu Piimanduskooli ja Üleriikliku Piimaühisuste Keskliidu esindajatest.
Eesti võeti liikmeks koos Läti, Austria ja Rumeeniaga. 1931. a võeti Eestis karjamajandusseisundi kindlustamiseks vastu Piimatalituste võrgu korraldamise seadus (RT 1931;55), mille alusel keelati antud määrusega asutada uusi piimatalitusi ja koorejaamu ilma Põllutööministeeriumi loata. Samuti loodi Piimatalituste Võrgu Korraldamise Komitee.
1932
alustas tegevust Põllutöökoda, mille kätte koondati kogu põllumajandusliku nõuandetöö juhtimine ja kõik selleks otstarbeks antavad riiklikud toetused. Piimaühinguile määratud toetuskrediitide kasutamise seaduse (RT 1932; 30) alusel said piimaühingud kustutada koormavaid laene ning pääsesid seeläbi majanduslikust kokkuvarisemisest.
Loodi Või Väljaveo Keskbüroo. Algas piima kokkuostu langus: 1 kg eksportvõi hind langes iseseisvusaja madalaimale tasemele — 1,17 krooni. Samas moodustas piimatoodete eksport Eesti üldisest ekspordist 36,3%.
1934
Riigikogu võttis vastu Võihinna kindlustamise seaduse (RT 1934;13), millega kindlustati võitootjaile 1 kg või hind 1,50 krooni. Võeti vastu Piimaseadus (RT 1934; 56), mille alusel tohtisid meierei juhatajateks olla vaid vastava kutsekooli lõpetanud ning meieri kutsetunnistust omavad isikud. Tartus hakkas Evald Rooma käsitsi jäätist tootma ja turustama.
1935
asutati Meierite Koda. Võeti vastu Meierite Koja Seadus (RT 1935;105), mille ülesandeks oli meierite kutseoskuse edendamine.
1936
Või väljaveo korraldamise seadusega (RT 1936; 30) moodustati juriidilise isikuna Piimaühistute Keskliit „Võieksport”, millele anti või väljaveo ainuõigus.
1937
asutati Õisu Piimandusinstituut, mille ülesandeks oli piimanduse arendamine peamiselt katseasjandusliku tegevuse ja piimandusalase kutsehariduse korraldamise kaudu. Berliinis toimus XI Rahvusvaheline Piimanduskongress. Eestist esines kongressil 5 referenti (kokku oli kongressile saadetud üle 450 teadusliku referaadi 31 riigist).
Ühenduses kongressiga peeti ka esimene rahvusvaheline või- ja juustuvõistlus. Eesti juustuvõistlusest osa ei võtnud. Võivõistlusest võttis osa 19 riiki (kokku 340 võitünniga): Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Leedu, Ungari, Austria, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Austraalia, USA, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Lääne- Aafrika, Poola ja Saksamaa.
Võivõistlus toimus 2 osas, hinnati:
- seisnud võid ehk laovõid, mis oli seisnud 60 päeva –4 °C juures;
- värsket võid, mis oli seisnud 2 nädalat +10 °C juures.
Eesti võistles mõlemas grupis 10 võiprooviga, saavutades esimeses grupis neljanda koha 18,1 punktiga ja teises grupis teise koha 19,4 punktiga 20 võimalikust.
1938
hakkas pärast viieaastast pausi uuesti ilmuma ajakiri „Piimandus”, vastutavaks toimetajaks sai Nikolai King. Theodor Pool tõi Eestisse esimese lüpsimasina.
1939
töötas (aasta lõpu seisuga) Eestis 262 piimatalitust 434 koorejaamaga, kokku oli 696 piimatööstust. Põllumajandusloenduse andmeil oli kokku 139 984 talu; lehmi oli 480 380 eramajapidamiste 132 000 laudas; piimatalitustele müüs piima 60 208 talu, piimatoodang oli 957 000 tonni.
Piima toodi meiereidesse 411 545 tonni, võid valmistati 16 161 tonni, millest eksporti läks 13 847 tonni võid; juustu valmistati 682 tonni, sellest eksporditi 330 tonni.
1946
Piimaühistute Liit reorganiseeriti Eesti NSV Loomakasvatus-Piimaühistute Vabariiklikuks Liiduks, mille süsteemi kuulus 219 piimatalitust ühes 369 koorejaamaga.
1949
avati Tartu Külmhoone.
1950
moodustati Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium ning Vabariiklik Piimaja Võitööstuste Trust. Piimaühistute Keskliit likvideeriti, piimatööstused nimetati ümber võitööstusteks ning nende vahetuks juhtimiseks asutati 23 rajoonidevahelist võitööstuskeskust.
Võitööstuskeskuste ülesanne oli piimatööstusettevõtetes riikliku süsteemi rakendamine: piima varumise organiseerimine, ettevõtete varustamine vajalike materjalidega, majanditele jõusööda hankimine, piima ja piimasaaduste kvaliteedi tõstmine ning ettevõtete majandusliku tegevuse suunamine ja kontroll.
1951
avati Tallinna Külmhoone.
1954
likvideeriti rajoonidevahelised võitööstuskeskused ning võitööstused allutati Tallinna, Tartu ja Pärnu Piima- ja Võitööstuse Trustile.
1956
valmis Tallinna uus jäätisevabrik.
1958
kaotati trustid ja võitööstusi asusid juhtima Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi ja Saaremaa piimatoodete kombinaadid (PTK).
1963
asutati Haapsalu, Jõgeva, Paide, Põlva, Rakvere, Valga ja Võru PTK. Võitööstused nimetati tootmistsehhideks ja need allusid 13 piimatoodete kombinaadile.
1965
loodi Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi juurde Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo, mille põhiülesandeks oli vabariigi liha- ja piimatööstuse teadusliktehniline arendamine.
1976
asutati Eesti Piimandusmuuseum.
1980
toimus esimene piimandusveteranide kokkutulek Põlvas. Eestis töötas 9 piimakombinaati, millele allus 20 tootmistsehhi, 12 tootmisjaoskonda ja 2 koorejaama ning 1 piima- ja lihatoodete koondis.
1985
Agrotööstuskoondise ning Aianduse, Liha- ja Piimatööstuse ja Toiduainetetööstuse Ministeeriumi asemel moodustati Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee (RATK).
1989
asutati Eesti Piimaliit, mille tegevuse eesmärgiks oli tootjate, töötlejate, turustajate ja tarbijate ühistegevuse vastu huvi tõstmine, liikmete huvide kaitse ja majandusliku kasumi tagamine, piirkondlike ühistute tegevuse juhtimine ning omavalitsuslikule piimanduse edendamisele kaasaaitamine.
Piimaliidu struktuuri ja tegevuse määras liikmeskond ise oma põhikirja ja programmi kaudu. Asutajaliikmeid oli 15 — Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Viljandi, Paide, Võru, Põlva PTK-d ja Saaremaa, Valga LPTK-d ning Tartu Külmhoone, Tallinna Külmhoone nr 1 ja Estkompexim.
1990
moodustati RATK asemele Eesti NSV Põllumajandusministeerium, mis mõned kuud hiljem nimetati ümber Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumiks.
1991
taastati Eesti Vabariigi liikmelisus Rahvusvahelises Piimanduse Föderatsioonis (International Dairy Federation, IDF) aastakoosoleku peaassambleel Tokios. Piimatööstustes varuti 938 600 tonni piima, võid toodeti 23 000 ja juustu 11 600 tonni, muid piimatooteid 281 700 ja piimapulbrit 27 000 tonni.
Alustati Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse erastamisega — hakati taastama talumajandust, likvideeriti kolhoosid ja sovhoosid. Muutus piimakombinaatide omandivorm — tekkisid aktsiaseltsid ja ühistud. Aasta lõpuks oli moodustatud 2339 talu. Alustas majandustegevust ühistu Rapla Piim, mis oli esimesi eraettevõtteid Eestis.
1992
asutati Valio Eesti AS, Soome suurima toiduaineid tootva kontserni Valio International tütarettevõte Eestis. Loodi AS Saidafarm, Ida-Euroopa suurim mahefarm. Eesti Piimaliit võttis tööle esimese palgalise töötaja — direktori.
1993
asutati Järva-Jaani Piimandusühistu. Likvideeriti ELPA. 23 töötajat Eesti Liha- ja Piimatööstuse Arenduskeskusest võeti tööle Eesti Piimaliitu.
1994
algas piimakombinaatide erastamine — erastati Tallinna, Võru, Põlva ja Viljandi PTK.
1995
asutati piimaühistute initsiatiivil keskühistu „Eesti Piim”, asutajaliikmed olid PÜ Jõhvi Piim, KPÜ „Tartu Piim”, PÜ Tori-Selja, PÜ Raasiku, PÜ Haimre Piim, Vana- Kuuste PÜ ja Järva-Jaani PÜ. Keskühistus oli peagi 11 piimaühistut: Jõhvi Piim, Raasiku PÜ, Põltsamaa PÜ, Tori-Selja PÜ, Vana-Kuuste PÜ, Järva-Jaani PÜ, Kiiu PÜ, Palamuse PÜ, Otepää PÜ, „Haimre Piim” ja Saaremaa.
Laeva endises juurviljahoidlas läks käiku Laeva meierei Tapila, mille aktsiatest 51% kuulus Eestile ja 49% Soomele. Erastati Paide PTK ja Saaremaa Liha- ja Piimatööstus. AS Lacto rentis Rapla Piima varad. Loodi AS Balbiino, mis hakkas jäätist tootma. Loodi RAS Tallinna Külmhoone. Piimakombinaatide erastamise ja rahanappuse tõttu jäi aasta lõpuks Eesti Piimaliidu palgale 10 töötajat.
1996
loodi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ühendamaks põllumajandustootjaid ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning põllumajandussektorile teenuseid osutavate ettevõtete piirkondlikke erialaseid ühendusi. Loodi eestimaisel kapitalil põhinev AS Kohuke, mille toodanguks olid glasuurkohukesed.
RAS Võru Juustutööstuse väljakuulutatud ettevõtte aktsiate müügi tulemusena asutati AS IBD poolt AS Võru Juust. Moodustati AS Ühinenud Meiereid — asutajateks olid AS Põlva Piim, AS Paide Piim ja AS Mulgi Meier.
Pärnu Piimatoodete Kombinaat sai nimeks TopMilk ja allus kontsernile Ühinenud Meiereid. Paides hakati tootma kõrgkuumutatud piima. Loodi kaubamärk TERE. Asutati Tallinna Külmhoone AS. AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstus võttis reklaamlauseks EHTNE JA SAAREMAINE.
1997
toimus piimaühistute ühinemine — Põltsamaa meierei, Järva-Jaani ja Haimre Piima ühistute baasil loodi piimandusühistu E-Piim. Eestis oli 35 piimatööstust, neist 20 aktsiaseltsi või osaühingut ja 15 piimaühistut. Taastatud oli 22 722 talumajapidamist.
Tartu Piim ja Pärnu Meierei läksid pankrotti. AS Põlva Piim sai esimese toiduainetetööstuse ettevõttena Eestis Euroopa Liidu tunnustuse ning talle omistati Eesti Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustamise number EST 102. Patendiamet registreeris Eesti Piimaliidu kaubamärgi.
1998
sertifitseeriti esimese piimatööstusena Balti riikides vastavalt ISO:9001 standardile Tallinna Piimatööstuse kvaliteedijuhtimissüsteem. TopMilk Pärnus lõpetas pankrotiga pärast seda, kui Venemaa turg kadus (eksportis 80% toodangust Venemaale).
Võrumaal alustas tegevust Nopri Talumeierei, tootes põhiliselt kohupiimakreeme ja jogurteid. Piimatööstustesse toodi 531 800 tonni piima, võid valmistati 12 600 ja juustu 10 700 tonni, piimatooteid 329 500 ja piimapulbrit 16 600 tonni. Anti välja esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid.
1999
kuulutati Raplas avatuks AS Lacto uus valminud piimatööstus. Tallinna Külmhoones avati pidulikult uus ja euronõuetele vastav jäätisetehas. Rakvere Piim tõi turule kaubamärgi FARMI.
2000
loodi AS Lacto võlgade leevendamiseks tütarettevõte AS Rapla Dairy. Põlva Piim tõi turule kaubamärgi MUMUU. Kuressaares avati Eesti modernseim juustutööstus. Kasutusele tuli eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk nn pääsukesemärk.
2002
ostis Tallinna Piimatööstus ära Meieri Tootmise AS varad, sellest sai Tallinna Piimatööstuse Viljandi Tootmisosakond.
2003
läks pankrotti AS Rapla Dairy. AS Hea Meier omandas ostu-müügilepinguga Jõhvi Piima varad. AS Hea Meier omandas ostu-müügilepinguga Jõhvi Piima varad ning asutati Maag Piimatööstus. Toiduainetööstuse edendajale Ahti Viilupile omistati Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk.
2004
liitus Eesti Euroopa Liiduga. Siseturg avanes reservatsioonideta, sest kõik toidutööstuse ettevõtted vastasid EL-i siseturu nõuetele. Valio Ltd omandas 99% AS-i Võru Juust aktsiatest. Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutus Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärgi nimetus Tunnustatud Maitseks.
Võeti kasutusele esimene eesti päritolu probiootiline bakter ME3 ja Tere AS tõi turule tootesarja Hellus. Riigi ja ettevõtjate ning ülikoolide koostöös ning finantseerimisel asutati Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse OÜ, mille põhiülesandeks on uurida teadusasutuste ja ettevõtluse koostöös piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis-ja töötlemisvõimalusi, eemärgiga tõsta Eesti piimasektori konkurentsivõimet ja innovaatilisust.
Eesti arvati välja Rahvusvahelisest Piimandusföderatsioonist (IDF), põhjuseks suutmatus maksta liikmemaksu.
2006
ühildati Tallinna Piimatööstuse tuntuim kaubamärk Tere ja ettevõtte nimi, uueks juriidiliseks nimeks sai Tere AS. Moodustati Valio Baltic AS, mille eesmärk oli ühtse katuse alla koondada kõik kontserni kuuluvate ettevõtete tugi- ja kontrollfunktsioonid. Valio Baltic AS kontserni kuuluvad järgmised ettevõtted: Valio Eesti AS, Võru Juust AS, SIA Valio International (Valio Läti), UAB Valio International (Valio Leedu).
2007
sõlmis AS Maag Piimatööstus ostulepingu firmaga Alpamayo Ltd Eesti vanima piimatööstuse Rakvere Piima 100% aktsiate omandamiseks. Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk anti Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse kauaaegsele direktorile Ahti Viilupile, hõbedane teenetemärk Tiit Kõuhknale, ekspõllumajandusministrile. Moodustati eraldi ettevõte Saaremaa Piimatööstus. Oli enneolematult suur majanduskasv piimasektoris, seda nii Euroopas kui ka Eestis.
2008
ostis Tere AS ära AS-i Põlva Piim tootmise. II poolaastast jõudis maailmamajanduse kriis ka Eesti piimasektorisse.
2009
toodi koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega turule HARMONY™ Südamejuust, mille koostises on teine eesti päritolu probiootikum, tootjaks on PÜ E-Piim. Tegemist on esimese tootega, mille tervistav mõju on tõendatud kliiniliste katsetustega.
Jaga ►