PIIMASEKTORI KOHT MAJANDUSES

Viimasel aastal tõusis piimatootmise osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus 30%-le. Võiks öelda, et piimatootmine muutus populaarseks majandusharuks ja sektorisse sisenes varem põllumajandusega mittetegelenud ja kogemust mitteomavaid ettevõtteid. Näiteks investeerimispank Trigon Invest asutas ettevõtte AS Trigon Baltic Farming, mis omandas 2004.a. kaks farmi kokku 2000 lehma ja 2500 ha põllumaaga.

Arvatavalt on sellise arengu taga ootus tegevuse kasumlikkusele, mis peaks seoses Euroopa Liidu (EL) turukorraldusele suurenema. 2004.a. kasvas ka piimatöötlemissektori osa toiduainetööstuses ja piimatoodete osa toiduainete ekspordis. Piimakaubanduse ülejääk suurenes ligi poole võrra.

Eestis on piimatootmise osa põllumajanduses üks kõrgemaid nii EL-s Esikohal Luksemburg (35%) ja piimatootmine on kõige väiksema osatähtsusega Hispaanias (7%). Kogu EL-s (EL-25) moodustas piimatootmine 2004 aastal 15% põllumajanduse kogutoodangust.

PIIMA TOOTMINE

Piimatootmine pöördus 2004.a. jälle tõusuteele, küündides 640 tuhande tonnini, see on Statistikaameti korrigeeritud andmetel 28 tuhat tonni enam, kui eelnenud aastal.

Juba teist aastat rakendatakse Eestis piima tootmiskvooti. Esimesel kvoodiaastal 1. aprill 2003 – 31. märts 2004 määras PRIA 2444 tootjale kvoodi 646 tuhande tonni ulatuses, millest 617 tuhat tonni oli ette nähtud müügiks piimatööstustele (tarnekvoot) ja 28 tuhat tonni otsemüügiks (otseturustuskvoot). Kvoodiaasta lõpuks oli täidetud 492 tuhat tonni ehk 77% määratud kvoodist; 12 tuhat tonni (55%) otseturustuskvoodist ning 480 tuhat tonni (77%) tarnekvoodist. Reservis oli 29% kogu riiklikust piimakvoodist.

ESA kogutoodangu andmed aga näitavad, et 2003/2004 kvoodiperioodil (II kvartal 2003 – I kvartal 2004) toodeti piima 624 tuhat tonni, sellest tuleks järeldada, et 132 tuhat tonni kasutati tootmisüksustes oma tarbeks.

Enamik kvoodiomanikest omas väikest karja, 86%-l kvoodi saanutest oli karjas 50 või vähem lehma. Üle 100lehmalisi karju oli 10%-l. Samas 71% kvoodist oli määratud just viimase grupi karjadele ja alla 50 lehmaga karjad said kogukvoodist 22%. Põhjalikuma ülevaate esimese kvoodiaasta kohta leiab PRIA kodulehelt.

2004/2005 kvoodiaastaks on välja jagatud kvooti kokku 567 tuhat tonni, sellest 554 tuhat tonni on tarne- ja 13 tuhat tonni otseturustuskvoot. 2004.a. lõpuks, kui oli möödas kolmveerand kvoodiaastast, oli täidetud 71% kvoodist.

Kogutoodangu puhul on 2004.a. kiire hüpe ülesse arvatavalt seotud EL liiduga liitumisega kaasnenud suurema kindlustunde ja korrastuse tekkimisega turul, sest piimatootmine on reguleeritud tootmiskvoodiga, samas on turustamisel võimalik kasutada turukorraldusmeetmete, nagu riikliku kokkuostu ja eraladustamise ning mitmesuguste turustamistoetuste abi.

EL keskmine piimatoodang lehma kohta on 2004.a. alanenud pelgalt seetõttu, et nüüd on keskmises arvestatud ka kümne uue liikmesriigi vastavat näitajat. Seetõttu on ka Eesti lehmade produktiivsus kiiremini lähenenud EL keskmisele, vahe oli 2004.a. 589 kg, Eesti lehmade keskmine piimaand jäi 5484 kg peale, mis on 308 kg enam kui eelnenud aastal.

EL ühise põllumajanduspoliitika üheks vahendiks on otsetoetused tootjale, mida Eesti sai 2004.a. EL eelarvest maksta 25% EL otsetoetuste tasemest. Lisaks võis juurde maksta kuni 55% tasemeni riigieelarvest. Ühtset pindalatoetust (ÜPT) saab taotleda vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, aga põld peab olema suurem kui 0,30 ha.

Täiendavat otsetoetust on õigus saada taotlejal, kes taotleb ÜPTd ja kasvatab vastavaid põllumajanduskultuure ning -loomi. ÜPT-d makstakse EL eelarve vahenditest, täiendavaid otsetoetusi Eesti riigieelarvest ja Maaelu Arengukava (MAK) vahenditest.

ÜPT määrati 2004.a. 804 tuhandele hektarile kogusummas 331 miljonit krooni, mis teeb hektari kohta umbes 412 krooni toetust. Veise kasvatamise täiendava otsetoetusena maksti 77 miljonit krooni 6254-le loomapidajale 132 829 veise kasvatamise eest.

Eesti maksab lisaks veel piimalehma kasvatamise toetust ja seda alates 1998.a. 2004.a. maksti toetust 108 miljonit krooni 2627-le loomapidajale 101 144 lehma (neist 397 maakarja tõugu) kasvatamise eest.

PIIMATÖÖSTUSE STRUKTUUR

Allikas: VTA

Eestis oli 2004.a. lõpul Veterinaar- ja Toiduameti andmetel registreeritud 42 piimatöötlemisüksust, mis kuulusid 36 ettevõttele. Toorpiima töötlevaid üksusi oli 33. Ühistulisi ettevõtteid on kuus, neile kuulub seitse tööstust.

Piimaliitu kuulub kaheksa suurt piimatöötlemisettevõtet: AS Põlva Piim, Tallinna Piimatööstuse AS, AS Rakvere Piim, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, AS Võru Juust, Valio Eesti AS, ühistu E-Piim, AS Estmilk Production ja Eesti Piimakäitlemistalude Liit, mis koondab seitset väikest piimakäitlemistalu.

Piimatöötlemisüksused liigitatakse aastas ümbertöödeldud piima koguse järgi suure ja väikese võimsusega üksusteks, üle 2 000 000 kg toorpiima aastas töötlevad üksused on suured, Eestis oli neid 2004.a. 19. Kolmanda grupi moodustavad tööstused, kus kasutatakse toorainena teiste tööstuste poolt toodetud piimatooteid ja toorpiima ei töödelda (jäätise- ja kohukesetootjad ning pakendajad).

2004.a. olulisemad muutused tööstuses olid seotud ehk omanikevahetusega, AS Estmilk Productioni omandas Nutritec Grupp Venemaalt, ettevõte astus ka Piimaliidu liikmeks. Tööstuse struktuur eriti ei muutunud, suuri ühinemisi-pankrotte ei toimunud.

TOORAINE KOKKUOST JA KVALITEET

Piimatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetava piima osakaal kogutoodangust on viimastel aastatel olnud üle 80%, millel on mitu põhjust. Esiteks on alates 2002. aastast olnud tõusnud toorpiima hind, teiseks rakendus 2003.a. piima tootmiskvoot, mis reguleerib kokkuostetava ja otsemüüdava piima vahekorda.

Esimese kvoodiaasta tulemusi vaadates oli näha, nagu ülalpool toodud, et piima müümine kokkuostu osutus märksa populaarsemaks kui otsemüük, nimelt sai väljajagatud otseturustuskvoodist täidetud vaid pool.

Allikas: ESA

Toorpiima turg on endiselt jaotunud peamiselt Piimaliidu ettevõtete vahel, kes ostsid 2004. a. kokku 79% toorpiimast. Tegelikult on Piimaliidu ettevõtete poolt varutava piima osakaal vähenenud, kuna 2004.a. lisandus üks uus liige ja koguti 80% kogu kokkuostust.

Eelmise aastaga võrreldes on vähenenud AS Võru Juustu ja AS Põlva Piima osa. TÜ E-Piima, AS Tallinna Piimatööstuse ja AS Rakvere Piim on oma osa suurendanud. Kontsentratsiooni vähenemist toorpiima turul võib ehk põhjendada sellega, et jõuliselt on 2004.a. oma kokkuostu suurendanud AS Kalev Paide Tootmine. Ka AS Hea Meier ja AS Põltsamaa Meierei Juustutööstus mõlemad laiendasid tootmist.

Toorpiima kvaliteet liigub jätkuvalt ülesmäge. Praegu vastab EL-is kehtivatele toorpiima nõuetele juba 96% kogu Eestis kokkuostetud toorpiimast. Piima rasvasus oli 2004.a. keskmiselt 4,1% ja valgusisaldus 3,3%.

Allikas: ESA

PIIMATOODETE TOOTMINE JA TARBIMINE

Alates 1999. aastast on piimatoodete tootmine püsinud enam-vähem samal tasemel, jätkub kerge kasvav trend. 2004.a. olulisemate muutustena toodetava struktuuris tasuks vast mainida juustutootmise vähenemist ja võitootmise kasvu. Üsna palju suurenes ka jäätisetootmine, kuna Tallinna Külmhoone tõi Leedust Eestisse üle kogu tootmise. Juustu- ja võitootmise muudatused seostuvad turuolukorraga.

Allikas: ESA

Enamikus tootegruppides on Piimaliidu liikmesettevõtted tootnud suurema osa, vaid või osas toodetakse ligi pool Piimaliitu mittekuuluvates ettevõtetes. 2004.a. otsustas AS Saaremaa LPT lõpetada linnapiimatoodete tootmise ja keskendub nüüdsest juustutootmisele.

Allikad: Piimaliit, EKI

Piimatoodete tarbimises 2004.a. mingit murrangut ei toonud. Võrreldes EL praeguste liikmesriikidega tarbitakse Eestis aga veel suhteliselt vähe piimatooteid. Joogipiima esitarbija on Iirimaa, kus 2003.a. joodi inimese kohta 157 kg piima, Eestis 74 kg, mis on umbes samapalju, kui Prantsusmaal (71 kg) ja pisut rohkem, kui Tšehhis, Poolas, Saksamaal ja Belgias.

Juustu süüakse endiselt kõige rohkem Kreekas (28 kg inimese kohta aastas), Eestis 10 kg, mis on umbes võrdne juustutarbimisega Portugalis ja Poolas. Või tarbimiselt on Eesti 2,3 kiloga inimese kohta suhteliselt keskmine. Enim kasutatakse võid Prantsusmaal (7,8 kg), Hispaanias aga ainult 0,9 kg.

Piimatoodete tarbimist elanikkonna hulgas aitavad kindlasti suurendada mitmesugused promotsioonikampaaniad. Näiteks 2004.a. algatatud projekt „Eesti toit”, mille idee on väärtustada kvaliteetset eesti toitu ja kaitsta traditsioone.

Projekti raames on juba käimas mitmesugused tegevused, nagu tüüpiliste toitude ja toiduainete määratlemine internetiehel www.eestitoit.ee, restoranide menüüvõistlus jne. Tulemuseks oodatakse eesti toidu tarbimise kasvu, kuid pikemas perspektiivis peaks projekti tegevused andma panuse eesti toidule teadliku tarbija kasvatamisse.

Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres alustati 16. oktoobril 2004.a. Piimapäeva korraldamise traditsiooni. Üritusel esitlesid ettevõtted uusi tooteid, arutleti piimasektori oleviku ja tuleviku üle ning valiti “Usin ning hoolas piimapreili”. Ürituse sihtgrupiks on kõik, keda huvitab ja puudutab piim, piimatooted ja piimandus.

Olukord eesti toidu tarbimise osas vähemalt Eestis pole küll ka praegu halb. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringud näitavad jätkuvalt piimatoodete sortimendi suurenemist ja enamuse tootegruppide osas kodumaise eelistamist ning kodumaiste toodete prevaleerimist kauplustes. Siiski, mõnede toodete osas Eestis toodetu osakaal väheneb. Eriti märgatav on kodumaiste juustude osakaalu vähenemine, poole aastaga koguni kaheksa protsendipunkti. Sellel on selge seos juustu impordi olulise suurenemisega 2004.a.

Allikas: EKI

TURUKORRALDUSLIKUD TOETUSED

Euroopa Liidus on kasutusel turukorraldussüsteem, mille eesmärgiks on põllumajandustoodete turu stabiliseerimine, tootlikkuse suurendamine, toiduainetega kindlustatus ja tootjatele õiglase sissetuleku tagamine.

EL siseturu korraldus piimasektoris hõlmab või ja lõssipulbri riiklikku sekkumiskokkuostu ja EL sisetarbimise suurendamisele suunatud meetmeid ning hinnatoetusi tootjatele, samuti ühist impordi- ja ekspordisüsteemi. Euroopa Liiduga liitudes rakendus ka Eestis ühtne turukorraldussüsteem.

2004.a. oli EL kogukulutus piima turukorraldusele hinnanguliselt 2,5 miljardit eurot (ligi 40 miljardit krooni), millest 60% moodustasid eksporditoetused.

Allikas: Dairy Research International

Võrreldes eelmiste aastatega on oluliselt vähenenud või ladustamise osa (2002.a. oli see 12%). Kulud piima turukorraldusele moodustasis 2004.a. hinnanguliselt 5,7% kogu FEOGA garantiisektsiooni kulutustest, suurima osa (40%) võtab teravili.

Eestis oli 2004.a. esimene turukorraldusmeetmete rakendamise aasta. Toetuste taotlemine jäi suhteliselt tagasihoidlikuks, mis on ilmselt põhjustatud nii selle võimaluse uudsusest kui ka tõsiasjast, et olukord turul oli piisavalt soodne selle maksimaalseks kasutamiseks.

Siiski laekus maist detsembrini piimatoodete kasutustoetuse saamiseks 25 pakkumist kolmelt ettevõttelt toetuse saamiseks 102 tonni või ja 180 t koore tootmiseks, neist edukaks osutus 14 pakkumist, millega toetusekõlbulikuks kinnitati 53 tonni võid ja 108 tonni koort.

Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostude ning või ja koore eraladustamise osas ei esitatud ühtegi taotlust. Ka eksporditoetusi taotleti aktiivselt, kuid paraku tekkis mõningad probleeme veel nende väljamaksmisel.

PIIMATÖÖTLEMISETTEVÕTETE MAJANDUSLIK OLUKORD

Kui piimatoodete tootmine mahuliselt on vaid pisut suurenenud, siis toodangu rahaline väärtus tõusis 2004.a. võrreldes eelmise aastaga 42% 3,9 miljardi kroonini. Viimasel paaril aastal on oluliselt kasvanud ekspordi osa müügis, kui veel 2002.a. oli see 23%, siis 2004.a. juba 36%.

Allikas: ESA

Käive piimatööstuses tõusis jätkuvalt ka 2004.aastal, kuid kasumit ja lisandväärtust teeniti eelmisest aastast oluliselt vähem. Kasum töötaja kohta kahanes pea olematuks (59 tuhandelt kroonilt tuhandele) ja lisandväärtus vähenes 30%. Kasumi languse taga on kindlasti olulisim põhjus toorpiima hinna tõus.

Allikas: ESA

Kui kõrvutada Piimaliidu liikmesettevõtete käibeid, on erinevused üsna suured. Ühest küljest kindlasti näitab käive töötajate arvu kohta ettevõtte efektiivsust, kuid arvestama peab sellega, et toodetakse erinevaid tooteid, mis käivet toodavad erineval kiirusel ja erinevas suuruses.

Käive töödeldud toorpiima ühiku kohta peaks näitama toorpiima käibe teenimise efektiivsust. Selgelt on näha, et see on kõrgem ettevõtetel, kes toodavad ka linnapiimatooteid (Põlva, Tallinn, Valio, Rakvere), sest need tooted on kiire käibega ja enamasti suhteliselt kõrge kasumlikkusega.

Samas Võru Juustul, kes toodab juustu, on see näitaja tagasihoidlik ja seda ilmselt eelkõige tänu sellele, et tooteportfell koosneb eranditult juustudest, mille hulgas ka pika laagerdumisajaga juustud, mille pealt raha teenimine eriti kaua aega võtab. Samas E-Piim, mis toodab samuti enamuses juustu (kuigi ka pulbreid ja võid) on suurema käibega toorpiima kohta.

Võimalik, et see on saavutatud tänu sellele, et müüakse palju väikepakendis ja viilutatud juustu, ehk kõrgema lisandväärtuse ja seega ka kõrgema hinnaga toodet. Saaremaa LPT puhul annaks käive töödeldud toorpiima kohta väära tulemuse, sest ettevõte näitab käivet kogu tegevuse – nii piima- kui lihatöötlemise kohta.

Investeeringute mahult jäi 2004.a. eelnevatest pisut tagasihoidlikumaks, 2003.a. tasemest saavutati vaid pool. Kuid teisalt võib seda pidada ka loogiliseks, sest aastad 2001-2003 olid just need, mil käis valmistumine EL-ga liitumiseks ja need olid ka esimesed aastad, mil maksti investeeringutoetust.

Allikas: ESA

2004.a. tehti veel viimaseid väljmakseid SAPARD-programmi raames heakskiidetud taotlustele. Uute taotluste vastuvõttu enam ei toimunud, kuid SAPARDi asemel on nüüd võimalik analoogsetel tingimustel toetust taotleda Riikliku Arengukava alusel.

Investeeringud piimatootmisse SAPARDi vahenditest jagunesid 2001-2004 kahe alameetme vahel, kuid piimatootmise alameetme alt, mille raames toetati investeeringuid lüpsiseadmetesse, piimajahutitesse ja vesivarustusse, kiideti heaks 112 taotlust 36 miljoni krooni toetuse saamiseks, investeeringu kogusummaks planeeriti 73 miljonit krooni.

Sellest lüpsiseadmete ostuks 48, piimajahutite ostuks 24 ja veevarustuse ning kanalisatsiooni parandamiseks pool miljonit krooni. Loomakasvatushoonete alameetme alt kiideti heaks 95 miljoni krooni investeerimine lautade ehitamisse ja 32 miljoni krooni investeerimine lautade renoveerimisse.

Nelja aasta jooksul kiideti piimatöötlemisse taotletud investeeringutoetuse taotlustest heaks 42 projekti investeeringu kogusummas 191 miljonit krooni (sellest toetatav 95 miljonit krooni).

Aastatel 2001-2004 heakskiidetud investeeringud jagunevad järgmiselt: 2% uute ehitiste rajamiseks, 18% ehitiste rekonstrueerimiseks, 57% töötlemisseadmete ostuks, 15% jäätmekäitlusseadmete ostuks ja 7% paiksete kütteseadmete ostuks.

PIIMATOODETE VÄLISKAUBANDUS

Piimatoodete eksport (müük EL ja välisturule) 2004.a. rahalises väärtuses oli 1,2 miljardit krooni ja moodustas põllumajandussaaduste- ja toodete ekspordist 22%, mis on veidi rohkem, kui eelnenud aastal (20%). Jätkuvalt oli väliskaubandusbilanss piimatoodete osas positiivne, eksport ületas importi 662 miljoni krooniga. Ekspordi-impordi vahe suurenes pea kaks korda võrreldes eelmise aastaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eksport rahalises väljenduses 2004.a. võrreldes eelnenud aastaga suurenes 173 miljonit krooni ehk 17%. Eesti piimatooteid turustatakse peamiselt EL siseturul. Riigiti eksporditi 2004.a. endiselt kõige rohkem Hollandisse (35% ekspordist) ja Saksamaale (18%), kuigi nende riikide osakaal ekspordis võrreldes eelmise aastaga on vähenenud.

Allikad: ESA, Põllumajandusministeerium

Eksporditavast on tähtsaimad pulbrid (lõssipulbri osa ekspordis oli 25% ja täispiimapulbri osa 17%), juust ja kohupiim (19%) ning või (27%). 2004.a. suurenes pulbrite osa ekspordis, juustu ja kohupiima osa vähenes.

Impordi (kokku EL-st ja kolmandatest riikidest) maht 2003.a. vähenes 536 miljonile kroonile, eelnenud aastal oli see 641 miljonit. Kogu põllumajandussaaduste ja -toodete impordist moodustas piimatoodete import 5,6% (2003.a. 7,8%). Ka import tuleb põhiliselt EL liikmesriikidest. Riigiti tõusis suurimaks impordipartneriks Leedu Tšehhi ees.

Allikad: ESA, Põllumajandusministeerium

Impordi struktuur muutus 2004.a. oluliselt võrreldes eelmise aastaga. Kui siis olid esikohal pulbrid (lõssipulber 23% ja piimapulber 8,5% impordist), siis nüüd oli pulbrite osa vaid 5% impordist. Olulisimaks tooteks tõusis juust (kasv 10 %-punkti). järgnesid või (kuid või osakaal impordis vähenes pea poole võrra) ja jäätis.

2004.a. oli kaubanduses tähtis teema Venemaale eksportimise luba. Venemaa veterinaarteenistus on Eesti toiduainetööstusi kontrollinud kahel korral. Esimesel korral 2004.a. juulis sai tunnustuse 16 tööstust 36 taotlejast, teisel korral 2005.a. veebruaris anti ekspordiluba 24-le loomset toorainet kasutavale ettevõttele, luba taotles 51 ettevõtet.

Piimatööstustest on tunnustatud AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Valio Eesti AS, AS Kalev Paide Tootmine, AS Tallinna Piimatööstus, AS Põlva Piim, AS Võru Juust, Tallinna Külmhoone AS, OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus ning E-Piima Järva-Jaani ja Põltsamaa meiereid.

HINNAD

Toorpiima hind jäi ka peale hüppelist tõusu 2003.a. lõpus 2004.a. jooksul paljudes tööstustes 4 kr/kg taseme lähedale, aasta keskmine hind ESA andmetel oli 3,50 kr/kg. Tänu sellele suurenes piimatootmise kasumlikkus, kuid tööstuste kasum jäi tagasihoidlikuks ja mõni ettevõte pidi aasta koguni kahjumiga lõpetama.

Eesti toorpiima hind lähenes ka oluliselt EL keskmisele, kuna seoses uute liikmesriikidega, kus toorpiima hind on madalam, langes ka EL keskmine. Huvitav on jälgida ka toorpiima hinna liikumist naaberriikides. Nagu selgub, on viimsel kolmel aastal Eesti ja Läti piimahindade trend väga sarnane olnud. Soome toorpiima hind on stabiilsem, mis on ka loogiline arvestades opereerimist EL turu tingimustes.

Allikad: ESA, Dairy Researh International. EUROSTAT, www.milkprices.nl

Kui 2003.a. pöördusid piimatoodete jaehinnad langusesse, siis 2004.a. toimus järsk tõus. EKI andmetel tõusid piimatoodete hinnad kuni 29%, kõige enam kallines või. Ka juustu hind tõusis märgatavalt. Need on tooted, mis EL turukorraldust arvestades eriti tundlikud ja seega olid need hinnad ka ilmselt enim mõjutatud EL-ga liitumisest.

Allikas: ESA

Joogipiim kallines 2004.a. ligi neljandiku, ning kohe on näha ka tarbimise langus. Iseenesest on see huvitav nähtus, sest joogipiima puhul on tegemist esmatarbekaubaga, mille nõudlus ei tohiks nii teravalt hinnatõusule reageerida. Kuid ilmselt näitab see väga selgelt, et Eesti tarbija on siiski veel hinnatundlik ka esmavajalike toidukaupade osas.

Jaga ►